Enda peas on sul olemas detailne kujutluspilt, kuidas üks või teine stseen välja näeb, kes mida kannab ja kus keegi asub. Mõnel juhul aga on parem, kui lugejateni tood ainult killukese tollest pildist. Selleks, et oskaksid ebavajalikku teavet märgata, toome sinuni kolm peamist punkti, millega sagedasti eksitakse.

TEGEVUSTE ÜKSIKASJALIK LOETLEMINE

“Liisa tõusis üles. Ta ringutas ja vaatas telefoni ekraani – ta oli ärganud viis minutit enne äratust. Ema oli juba tööle läinud. Pannud äratuse kinni, et see hiljem helisema ei hakkaks, suundus tüdruk vannituppa, kus pesi hoolikalt hambad ja näo. Ta võttis välja jumestuskreemi, põsepuna ja ripsmetuši ning tegi kerge meigi. Seejärel läks Liisa kööki – tal oli harjumus enne süüa kui pidžaama kooliriiete vastu vahetas. Ema oli jätnud köögilauale kirja, et jõuab hiljem koju. Visanud märkmepaberi prügikasti, võttis Liisa välja saia ja Nutella. Pärast söömist, pani ta end riide ja suundus kooli.”

Usu või mitte, aga lugeja teab, et su tegelane sööb ja käib tualetis ka ilma, et seda detailselt välja kirjutaksid. Üleval toodud stseenis on oluline informatsioon, et ema jõuab tol päeval hiljem kohale (lugejal tekib järeldus, et tol õhtul peab midagi toimuma). Kogu ülejäänud hommikurutiin on siinkohal ebaoluline. Selle asemel, et üksikasjalikult kõik tegevused üles loetleda, mõtle, kas sul on võimalik vajalik info edastada mõnel teisel viisil? Näiteks “Kooli minnes mõtles Liisa, kas ehk mõni tema sõpradest soovib peale tunde midagi koos teha. Märkmepaber köögilaual oli teada andnud, et ema peab taas kauem tööl olema ning Liisa ei tahtnud taas teleseriaalide saatel ülessoojendatud õhtusööki süüa.” Vajalik teave saab edastatud ning lisaks saab lugeja ka vaate Liisa igapäevaellu.

high angle view of shoes
Photo by Lum3n.com on Pexels.com

RIIETUSE DETAILNE KIRJELDAMINE

NB! Fantaasia/ ulme on siinkohal erandid! Sinu fantaasia maailma paremaks mõistmiseks on lugejal hea teada, mis laadi rõivaid sinu tegelased kannavad.

“Liisa otsustas selga panna H&Mist ostetud sinise pluusi, millel olid kolmveerand varrukad ja peal värvilised liblikad. Jalga pani ta mustad teksad, mida oli küll juba kaks aastat kandnud, aga mis olid endiselt tema lemmikud. Ta tõmbas kiiresti jalga kulunud ketsid, mille tald ka uduvihmaga vett läbi lasi.”

Tegelase riietust kirjeldades tuleb alati endalt küsida: kas lugejale on vajalik teada, mida tegelane kannab? Kui Liisa riietus oleks spetsiifiline (nt. kanakostüüm) või erilise tähendusega (nt. kleit, mida Liisa ema kandis, kui oli samavanune), siis loomulikult on see lugeja jaoks oluline. Kui aga Liisal on seljas samasugused riided, mida kannab iga teine temavanune ning hilisemas loos tema riietus rolli ei mängi, siis jäta tegelase riietamine lugeja hooleks. Võid usaldada, et sinu lugejad saavad selle kohustusega hakkama.

Kui soovid riietuse kaudu tegelast kirjeldada, siis ole laiahaardelisem ning hoidu detailidest (nt. “Liisa oli seda tüüpi tüdruk, kes eelistas sissekantud ketse ja kulunud pusasid.”).

crowd of people gathering during golden hour
Photo by Osvaldo Coelho Jr. on Pexels.com

LIIGSETE TEGELASTE TUTVUSTAMINE

“Liisa jõudis koolimaja ette, kus teda tervitasid Kristiina, Koit ja Toomas. Kooli saabusid ka Laura, Tarmo, Kai ja Kristjan. Nad arutasid matemaatika kodutöö üle ja kirusid õpetaja Laiapea õpetamismeetodeid, kuni helises esimene tunnikell.”

Oletame, et meie lugu keerleb fantastilise seikluse ümber, kuhu Liisa satub koos enda kolme parima sõbra – Kristiina, Koidu ja Toomasega. Sellisel juhul on oluline kõiki kolme mainida nende esmailmumisel. Ülejäänud koolikaaslased ei tule hilisemas loos kordagi jutuks – seega võid rahuliku südamega nende nimed asendada üldistava nimetusega (nt. “koolikaaslased”, “sõbrad”, “klassikaaslased” jne).

Õpetaja Laiapea tutvustamine siinkohal tekitab lugejas ootuse, et antud õpetajal on oluline roll Liisa seikluse juures (nt. tema õpetatu aitab lahendada mingi saladuse;  või on õpetaja noorte peamiseks vastaseks). Kui õpetajal seda rolli hilisemas loos ei ole, siis ei ole vaja teda loosse sisse tuua. Mida rohkem tegelasi sa ühe korraga tutvustad, seda keerulisem on lugejal jälgida, millisele karakterile tähelepanu pöörata.

Üleliigsete detailide vältimine muudab sinu kirjatüki lugeja jaoks meelepärasemaks ja kaasahaaravamaks. Järgmine kord, kui leiad ennast taolist stseeni kirjutamas, siis küsi endalt: miks on lugejal seda vaja teada? Kui sa ei suuda leida ühtegi asjalikku põhjendust, siis on tegu ebavajaliku informatsiooniga.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s