Kirjutamine ei ole kerge. Seda teavad kõik, kes sellega tegelevad või tegelenud on. Tegemist on tööga, mis vajab pingutust, järjekindlust ja keskendumist. Stress on kerge tulema nagu ka rahulolematus selle suhtes, mida kirjutad. Kirjanikena ei ole me kunagi rahul oma kirjutistega – alati saab paremini, iga stseeni ning tegelast on võimalik värvikamalt lugejani tuua.

Rahulolematus ja enesekriitika on kirjaniku jaoks suurimad vaenlased, mis panevad kahtlema ja mis veelgi hullem – üle mõtlema. Sellest tekivad juttudes vead, augud ja liialdused. Samuti muudab see kirjaniku ebakindlaks, mis omakorda raputab motivatsiooni ja indu.

Lase enesekriitikast lahti.

Seda on kerge öelda ja näiliselt võimatu teha, kuid tegelikult täiesti saavutatav. Peab meeles pidama, et keegi ei saavuta perfektset romaani, lühijuttu, luulet, jne. esimese katsega. Juba selle mõistmine annab teatud rahu südamesse ja võtab pinget, mille iga kirjanik enda õlule paneb, vähemaks. Sinu esmane ülesanne ei ole leida ‘õiged sõnad’ või märkida ära iga koma – sinu esmane ülesanne on lugu kirja panna.

Puhkus on suurim sõber.

people lying on green wooden lounger chairs on beach
Photo by rawpixel.com on Pexels.com

Et suuta kirja panna vapustavaid ja meeldejäävaid ütlusi, kirjeldusi, sündmusi, peab aju olema puhanud. Puhkamise alla ei lähe ainult magamine, kuigi see on samuti väga oluline, vaid ka muude igapäevaste tegevuste tegemine. Usu või mitte, vahest on isegi toa koristamine puhkus. Kuidas? Seda tehes on mõtted koondatud absoluutselt kõigele muule, kui intensiivsele mõttetööle ja see on puhkus su ajule.

Tugiisik ehk päästerõngas.

Ei ole kerge kaasata kedagi oma kirjutamisprotsessi. See on eriti raske, kui oled alles esimesi samme kirjutamises tegema hakanud, ent just siis on tugiisiku olemasolu kriitilise tähtsusega. Tugiisik on keegi, kes aitab hoida ja leida motivatsiooni, kes ei lase loobuda, kui tunned, et enam ei jaksa või ei taha. Tema roll on anda sulle konstruktiivset kriitikat, olgu see kiitus või laitus, ja samal ajal hoida sind kursil, kuni jõuad lõpusirgele.

Mõttetöö koosneb paljudest etappidest, tõusudest ja mõõnadest. Lihtne on alla anda ja mõelda, et see pole nii kui nii väärt seda pingutust, mida see nõuab. Kergem on sel minna lasta, kuid pea siinkohal meeles, et ükski hea asi ei kuku niisama sülle. Parimad teosed nõuavad aega, närve ja pingutust. Tee kirjutamise vahele pause, kogu mõtteid, ole võimalikult objektiivne, kui loed oma kirjutist üle. Ühel hetkel avastad, et seal ei ole enam ühtegi kohta, mida oleks vaja muuta.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s